Tartu illustratsioonifestival, esmakordne just illustratsioonile pühendatud sündmus Eestis, toimus 14. septembril loomingulises Aparaaditehases. Festivali nauditav hubasus lubab loota, et üritus selliseks ka jääb. Kureeritud valikuga illustraatorite turg oli parasjagu nii suur, et mõnusalt süveneda ja rahulikult mõne osaleja töid ka mitu korda vaadata. Osalejate tööde näiteid saab tagantjärgi vaadata ürituse FB lehelt.
Järjekindla disainifestivalide külastajana on mulle tööde vaatamise kõrval tähtis ka see, mida disainerid, illustraatorid ja muud loovisikud oma kogemustest räägivad. Seekordse Tartu festivali rosin oli tõenäoilselt rahvusvaheliselt tuntuima eesti illustraatori Eiko Ojala esinemine, kelle loovad ning nutikad graafilised tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Eiko illustratsioone leiab ajakirjadest ja ajalehtedest nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde.
Graafikatarkvara õpetades suunan õpilasi ka illustratsioone looma. Eiko vestlusest festivalil noppisin (oma tõlgenduses) välja mõtteid, mille üle tasuks alustavatel (ja mitte ainult) pliiatsi- või hiiremudijatel arutleda.
Maailm on täis suurepäraseid visuaalseid ideid, kogu ja õpi neist!
Inspiratsiooniks salvestab Eiko fotosid ja illustratsioone, mida on tal kogunenud mahukas kaust. Kausta sisu lehitsemine oma ülesandele mõeldes aitab end käivitada: mõne motiivi või lahenduse nägemine äratab oma ideid, millega edasi töötada. Eiko sõnutsi kadedus inspireerib – nii hea töö, miks ma ise selle peale ei tulnud!
Kuitahes hästi sa tarkvara ei valda, paberil visandamine on kiirem ja juba lihtsa kritselduse järgi saab visuaali mõju hinnata.
Eikot tuntakse paberlõike stiili järjekindla kasutajana. Ehkki lõpptulemus on digitaalne, alustab ta visandlikest joonistustest pliiatsi ja paberiga. Sellele järgneb vektoriks kujundamine Illustratoris. Lõpptulemus realistlike varjude ja paberi tekstuuriga on töö Photoshopis, mitte kääridega lõikumine – kuigi vahel on selguse huvides vaja endale ka paberist eeskuju teha.
Mida enam tekitab AI levik juurde pildimüra, seda olulisemaks muutub selge sõnumiga visuaal.
Rahvusvahelised väljaanded, millele Eiko Ojala kaastööd teeb, pühendavad palju aega illustratsioonide välja töötamisele, et need eristuksid, oleksid mõjusad ja võimendaksid kajastatavat teemat. Oskust ideed minimaalsete vahenditega edasi anda, mis töötab hästi nii esikaanel kui ka artiklite illustratsioonina, arendas Eiko sõnutsi tema töö reklaamiagentuuri loovjuhina. ADna oli tal vaja lahendada, kuidas mõte, sõnum, tihti pikem lugu võimalikult arusaadavaks teha inimesele, kes sellest huvitatud ei ole. Pilt toimib sõnumi kandjana ennekõike siis, kui see on täpseks, lihtsaks ja selgeks viimistletud.
Keskendu ühele stiilile ja arenda see isikupäraseks – kui teed oma tööd hästi, siis sind leitakse.
Selge ja äraatuntava käekirjani jõudmine teeb illustraatori nähtavaks; enda kui mitmete stiilide valdaja promomine seevastu ei pruugi tuua loodetud tellimusi, väidab Eiko oma kogemusest.
Heal illustratsioonil on rohkem kaalu ja ulatust kui tekstil.
On asju, mida ei saa väljendada sõnadega. Teisisõnu, pildikeeles on võimalik öelda rohkem, üldistatumalt ning näidata probleeme kedagi solvamata. Ning pilti pole vaja tõlkida – mis teeb illustraatori töö rahvusvaheliselt lihtsamaks kui tekstikirjutaja oma. Heaks näiteks pildikeeles kommentaarist on Eiko illustratsioonid päevateemadele Eesti Ekspressis, mis avaldatakse tekstideta.
Eiko Ojala töödega saab tutvuda tema portfoolios www.ploom.tv ja ühte tema intervjuud saab kuulata saatesarja Globaalsed eestlased lehel.
Eiko Ojala „How Russians will react to the mobilisation“ The Guardian 2023
