Tüpograafia AB

Kursuse esimese nädala loengus räägib Tartu Kunstikooli tüpograafia õppejõud Deniss Jeršov tüpograafia ajaloost ning tänapäevaste fontide kujunemisest. Ajaloolist tausta teades on lihtsam valida fonte, mis tekstiga sobivad. Seejärel õpitakse, kuidas tähe kuju ning tähtede, sõnade ja ridade vahed ehk kirja optika mõjutab loetavust. Vaadatakse üle fontide tüübid ja tuntumad näited. Loengut täiendavad harjutused, mis arendavad kirjapildi tunnetamise oskust. Kuidas leida raamatu pealkirjale font, mis kannab raamatu emotsiooni? Näiteks sõna sisuga sobiva ning vastanduva fondi leidmise ülesanne teravdab pilku tähekuju peensuste nägemiseks ja kirja iseloomu tajumiseks.

„Millist fonti valida?“ on küsimus, millest enamasti alustavad kõik, kes on pidanud koostama CVd, küljendama artiklit või kujundama raamatut. Fontide rohkus ei tee valikut kergemaks, pigem vastupidi. Raamatukujundaja ja fondimeister Mart Anderson õpetab, et kirjatüüpide valikut võiks alustada põhimõttest „vähem on rohkem“. Ka väheste fontidega saab edukalt küljendada, kui oled need põhjalikult, igas suuruses läbi proovinud – osanud šrifti enda jaoks „tööle panna“.

„Raamatu lehekülg ei ole erinev sellest, kuidas tõsta toitu taldrikule. Serveering peab olema isuäratav, et tekitaks visuaalse elamuse ja soovi toitu süüa.“ Selliseid tabavaid võrdlusi jagab Mart Andeson kahes järgmises loengus, kus esimeses vaadatakse raamatu ning teises ajakirja ülesehitust. Mis on pöidla reegel lehekülje tühjade servade ehk veeriste arvestamisel? Teooria ja näidete varal võetakse kursusel läbi kogu KKK – Korduma Kippuvad Küljendusvead. InDesignis harjutatakse teksti joondamist, tähe- ja reavahede muutmist ning timmitakse teksti suurust, optimeeritakse kirjamärkide ja ridade arvu leheküljel. Tegeleda tuleb ka keerulisemate teemadega nagu poolituste ja suurtähtede kasutamine või üle kujundamise ohud.

Fontide valimine ja küljendamine on peensuste jälgimine ja võrdlemine, mille saate selle kursuse loengute ja harjutustega kindlasti selgemaks.